14. jaan. Hommikul praamiga Iloilosse, maksis 350 peesot. Bussiga edasi Caticlani. Peale 6 tundi olingi kohal. Paadiga Boracaysse, vötame siis kokku, et palju paadipilet maksab. Pilet on 25 peesot, terminalitasu on 100 peesot ja keskkonna tasu on 75 peesot. Kohalikud maksavad ainult esimese, aga turistid kogu täiega. Kohalike all pean silmas siis Boracayl elavaid inimesi.
Paadisöit kestis umbes 20 minutit, külgkorviga motikaga hotelli. Seekord hotelliks siis 3. jaamas asuv Treehouse ja selle ühika tuba, mille maksumus oli 300 peesot öö. Käis küll.
Öhtul jalutasin veidi ringi White beachil, aga väss tegi oma töö ja väga pikalt ei kolanudki, keerasin varakult magama ära.
15. jaan. Hommikul liikusin Bulabogi rannale ehk siis Kagu-Aasia lohesurfi mekasse. Üks pöhjusi siiatulekuks oli ka lohetada vähemalt korra oma reisi jooksul. Poole päeva rent kogu varustusele maksis 2900 peesot ehk siis pea 50 euri.
Rannal lehvisid ka Eesti lippud, kerge üllatus. Tuleb välja, et mees on seal juba mitu talve käinud ja suvel teenib ta hoopis raha Soomes. Lisaks kohtasin ka Brianit, keda ma tean St. Lucialt. Mees on muidu USAst. Kiteinud Boracayl juba mitu kuud, aga väidetavalt olevat veest haigeks jäänud ja liikus varem tagasi koju.
Öhtul tsill ja möned Tanduay ja Coka koksid. Osadega hostelist käisime ka väljas rokkimas veits.
16. jaan. Hommikul oli küll kerge pohm ja ei olnud kindel, kas viitsin surfama minna, aga otsustasin siiski minna. See oli kuramuse hea otsus :)
Vötsin siis pooleks päevaks. Oi seda alguses pusimist, aga natukese aja pärast sain liikuma. Peale esimest tundi tegin pausi ja JJ, kes mulle laenutas andis head nöu. Edasi läks libedamalt, peale teist tundi tekkis juba ka kerge vässu peale. Taas paus.
Lendasin peale pausi siiski veel korra peale. See sess jäi lühemaks, sest väss oli peal ja ei tahtnud jamada ja ohtlikuks muutuda.
Varustusest ja olustikust ka veits. Loheks siis esimesel tunnil 12ne Northi Rebel, edasi läksin väiksema peale, sest tuul oli töusnud, sain 10se. Tuul oli muidu hea ühtlane, aga muutis pidevalt suunda, mis tegi kohati asja keeruliseks. Ranna lähedal laine oli minimaalne, aga tagapool oli laineid ka ja riifist edasi olid osad suisa wave laudadega.
Löuna tegin Happy House restos, mis oli samas rannal. Ma olin megarahul oma päevaga. Lisaks sain vihje, et öhtul kogunetakse Exit baaris ja hiljem on ka pidu Area 51s mis on veits pöhikohast eemal.
Öhtul alustasime osadega hostelis Tanduay ja kokaga. Hiljem liikusime koos Exiti baari ja sealt siis südaöö paiku edasi Area 51te. Seal rokkisime edasi ja mingil moel tutvusin kohaliku ilusa tüdrukuga Sarah'ga. Tsillisime koos suht hommikuni. Peale seda koju ära.
17. jaan. Ei teinud suurt midagi. Vegeteerisin niisama ja lugesin raamatut pigem. Öhtul sain osadega kokku, tsillisime vaikselt ja varakult magama ära.
18. jaan. Taaskord selline vaiksem päev. Jalutasin Valgel rannal 3. jaamast 1. jaamani ehk siis siuliselt terve ranna ulatuses. Ranna pikkuseks on siis kuskil 4km. Omajagu jalutamist. Peale löunat lugesin. Päikest pole juba korralikult üle nädala paistnud. Öhtul kerge eine ja magama ära.
19. jaan. Uurisin, et mis kell Kalibos Ati-Atihani festivali pöhiparaad hakkab. Ilmnes, et 3 paiku alles. Mötsin, et liiguks kuskil löuna paiku Kalibosse, kutsusin Sarah ka kaasa, ta arvas, et parem oleks minna kuskil 10 paiku juba.
Sadamas ootasime paadile saamist juba oma 30 minutit. Caticlanis saime suht kiirelt minibussi peale. Kalibosse jöudes ilmnes tösiasi, et liiklus pöhimötteliselt seisis. Ronisime varem maha ja jala edasi, jala saime hulka kiiremini edasi. Liikusime peaväljakule, kus oli päris palju rahvast.
Ati-Atihanist ka veits. Tegemist siis Panay saarel terve jaanuari vältavate pidustustega, erinevates linnades, kulmineeruvad alati paraadiga. Alguse sai see sellest, kui kohalikud höimud käisid malai inimestelt süüa ja juua andamina küsimas ja vastutasuks nad siis laulsid ja tantsisid neile. Läbi aegade on see traditsioon seotud katoliiklike traditsioonidega ka natuke. Ja kaasajal on siis lihtsalt lahe sambalaadne paraad ja tantsimine, kui jaanuaris Filipiinidele satute, kindlasti üritage sellest osa saada.
Sarah pidi Richardiga kokku saama, kellega löpuks ka kokku saime. Richard kohe kutsus meid enda juurde, öigemini oma ema juurde vist. Poolel teel saime kokku ka tsikkidega, kellega mingi aeg koos hostelis olin olnud. Nad liitusid meiega, öigemini Richard kutsus nad meiega kaasa.
Nats aega veedetud, siis liikusime hoopis edasi Richardi öe juurde. Tal oli suurem kogus sööki valmistatud ja ootas meid külla. Pidi olema tavaks, et festari ajal kutsutakse endale hulka külalisi külla, ka täiesti vöhivööraid.
Köhud täis ja kohalikega jutud räägitud liikusime pöhiparaadile. Hullult lahe möll käis seal. Trummid, tants, ülev meelolu, väga äge.
Mingi 5 paiku otsustasime Sarah'ga Boracayle tagasi suunduda. Minibussi oli suhteliselt keeruline saada, kui mitte öelda, et suisa vöimatu. Liikusime siis hoopis bussijaama, üks buss nina eest läks ära, aga see oli silmini täis ka. Järgmisse bussi pressisime ennast peale. Ma nibin nabin mahtusin ära.
Nähes kui paljud tahtsid selle bussi peale saada, siis vedas ropult, et bussikasse läksime. Lahe oli vaadata neid n.ö. tricyclesid ehk siis külgkorviga motikaid tee peal. Nii palju, kui peale mahtus kaasa arvatud katus, köik oli ära kasutatud. Caticlani jöudsime 2045, sealt edasi paadiga üle ja olimegi tagasi Boracayl.
20. jaan. Hommikul osustasin Puka ranna üles otsida. Kuna motomehed küsisid roppu hinda ja see ei ole meeletult kaugel, siis otsustasin sinna jalutada. Hostelist Puka randa, kuskil 1,5h ja natuke peale. Ölad suutsin tiba ära pöletada.
Puka rand oli ilus, aga tuuline ja suurte lainetega. Istusin ja tsillisin seal kuskil 2h. Nautisin ilusat vaadet ja tuulekest. Tagasi hääletasin ennast külkari peale ja sain hosteli teeotsa. Öhtul tsill niisama.
21. jaan. Hommikul löpetasin raamatu, pikendasin hostelis oma olekut 3 päeva vörra. Vahetasin raamatu ja kolasin niisama ringi. Öhtul ujumine ja tsill niisama.
22-24. jaan. Ei midagi märkimisväärset, lugesin ja tsillisin niisama.
25. jaan. Päeva eesmärk oli raamat löpetada, sest järgmine päev oli mul paat Batangasele ja sealt edasi Manilasse. Öhtuks vahetasin raamatu ja tsillisin niisama.
26. jaan. Hommikul vara Caticlani, et saada praami peale, mis viiks mind Batangasele. Praam söitis siuliselt terve päeva. Magasin, lugesin ja vaatlesin niisama inimesi. Batangaselt bussiga Manilasse. Manilas taksoga hosteli ja kuskil kella poole 10ks olingi kohal.
27. jaan. Hommikul otsustasin kolada ringi ja jöuda Mall of Asia ostukeskusesse, mis oli hosteli lähedal. Eesmärgiks niisama veits aega surnuks lüüa. Avastasin, et neil on seal IMAXi kino, otsustasin üle mitme setme kuu kinno minna. Peale löunat olin hostelis niisama. Homme liigun Taisse tagasi. Algab reisi viimane etapp.
Paadisöit kestis umbes 20 minutit, külgkorviga motikaga hotelli. Seekord hotelliks siis 3. jaamas asuv Treehouse ja selle ühika tuba, mille maksumus oli 300 peesot öö. Käis küll.
Öhtul jalutasin veidi ringi White beachil, aga väss tegi oma töö ja väga pikalt ei kolanudki, keerasin varakult magama ära.
15. jaan. Hommikul liikusin Bulabogi rannale ehk siis Kagu-Aasia lohesurfi mekasse. Üks pöhjusi siiatulekuks oli ka lohetada vähemalt korra oma reisi jooksul. Poole päeva rent kogu varustusele maksis 2900 peesot ehk siis pea 50 euri.
Rannal lehvisid ka Eesti lippud, kerge üllatus. Tuleb välja, et mees on seal juba mitu talve käinud ja suvel teenib ta hoopis raha Soomes. Lisaks kohtasin ka Brianit, keda ma tean St. Lucialt. Mees on muidu USAst. Kiteinud Boracayl juba mitu kuud, aga väidetavalt olevat veest haigeks jäänud ja liikus varem tagasi koju.
Öhtul tsill ja möned Tanduay ja Coka koksid. Osadega hostelist käisime ka väljas rokkimas veits.
16. jaan. Hommikul oli küll kerge pohm ja ei olnud kindel, kas viitsin surfama minna, aga otsustasin siiski minna. See oli kuramuse hea otsus :)
Vötsin siis pooleks päevaks. Oi seda alguses pusimist, aga natukese aja pärast sain liikuma. Peale esimest tundi tegin pausi ja JJ, kes mulle laenutas andis head nöu. Edasi läks libedamalt, peale teist tundi tekkis juba ka kerge vässu peale. Taas paus.
Lendasin peale pausi siiski veel korra peale. See sess jäi lühemaks, sest väss oli peal ja ei tahtnud jamada ja ohtlikuks muutuda.
Varustusest ja olustikust ka veits. Loheks siis esimesel tunnil 12ne Northi Rebel, edasi läksin väiksema peale, sest tuul oli töusnud, sain 10se. Tuul oli muidu hea ühtlane, aga muutis pidevalt suunda, mis tegi kohati asja keeruliseks. Ranna lähedal laine oli minimaalne, aga tagapool oli laineid ka ja riifist edasi olid osad suisa wave laudadega.
Löuna tegin Happy House restos, mis oli samas rannal. Ma olin megarahul oma päevaga. Lisaks sain vihje, et öhtul kogunetakse Exit baaris ja hiljem on ka pidu Area 51s mis on veits pöhikohast eemal.
Öhtul alustasime osadega hostelis Tanduay ja kokaga. Hiljem liikusime koos Exiti baari ja sealt siis südaöö paiku edasi Area 51te. Seal rokkisime edasi ja mingil moel tutvusin kohaliku ilusa tüdrukuga Sarah'ga. Tsillisime koos suht hommikuni. Peale seda koju ära.
17. jaan. Ei teinud suurt midagi. Vegeteerisin niisama ja lugesin raamatut pigem. Öhtul sain osadega kokku, tsillisime vaikselt ja varakult magama ära.
18. jaan. Taaskord selline vaiksem päev. Jalutasin Valgel rannal 3. jaamast 1. jaamani ehk siis siuliselt terve ranna ulatuses. Ranna pikkuseks on siis kuskil 4km. Omajagu jalutamist. Peale löunat lugesin. Päikest pole juba korralikult üle nädala paistnud. Öhtul kerge eine ja magama ära.
19. jaan. Uurisin, et mis kell Kalibos Ati-Atihani festivali pöhiparaad hakkab. Ilmnes, et 3 paiku alles. Mötsin, et liiguks kuskil löuna paiku Kalibosse, kutsusin Sarah ka kaasa, ta arvas, et parem oleks minna kuskil 10 paiku juba.
Sadamas ootasime paadile saamist juba oma 30 minutit. Caticlanis saime suht kiirelt minibussi peale. Kalibosse jöudes ilmnes tösiasi, et liiklus pöhimötteliselt seisis. Ronisime varem maha ja jala edasi, jala saime hulka kiiremini edasi. Liikusime peaväljakule, kus oli päris palju rahvast.
Ati-Atihanist ka veits. Tegemist siis Panay saarel terve jaanuari vältavate pidustustega, erinevates linnades, kulmineeruvad alati paraadiga. Alguse sai see sellest, kui kohalikud höimud käisid malai inimestelt süüa ja juua andamina küsimas ja vastutasuks nad siis laulsid ja tantsisid neile. Läbi aegade on see traditsioon seotud katoliiklike traditsioonidega ka natuke. Ja kaasajal on siis lihtsalt lahe sambalaadne paraad ja tantsimine, kui jaanuaris Filipiinidele satute, kindlasti üritage sellest osa saada.
Sarah pidi Richardiga kokku saama, kellega löpuks ka kokku saime. Richard kohe kutsus meid enda juurde, öigemini oma ema juurde vist. Poolel teel saime kokku ka tsikkidega, kellega mingi aeg koos hostelis olin olnud. Nad liitusid meiega, öigemini Richard kutsus nad meiega kaasa.
Nats aega veedetud, siis liikusime hoopis edasi Richardi öe juurde. Tal oli suurem kogus sööki valmistatud ja ootas meid külla. Pidi olema tavaks, et festari ajal kutsutakse endale hulka külalisi külla, ka täiesti vöhivööraid.
Köhud täis ja kohalikega jutud räägitud liikusime pöhiparaadile. Hullult lahe möll käis seal. Trummid, tants, ülev meelolu, väga äge.
Mingi 5 paiku otsustasime Sarah'ga Boracayle tagasi suunduda. Minibussi oli suhteliselt keeruline saada, kui mitte öelda, et suisa vöimatu. Liikusime siis hoopis bussijaama, üks buss nina eest läks ära, aga see oli silmini täis ka. Järgmisse bussi pressisime ennast peale. Ma nibin nabin mahtusin ära.
Nähes kui paljud tahtsid selle bussi peale saada, siis vedas ropult, et bussikasse läksime. Lahe oli vaadata neid n.ö. tricyclesid ehk siis külgkorviga motikaid tee peal. Nii palju, kui peale mahtus kaasa arvatud katus, köik oli ära kasutatud. Caticlani jöudsime 2045, sealt edasi paadiga üle ja olimegi tagasi Boracayl.
20. jaan. Hommikul osustasin Puka ranna üles otsida. Kuna motomehed küsisid roppu hinda ja see ei ole meeletult kaugel, siis otsustasin sinna jalutada. Hostelist Puka randa, kuskil 1,5h ja natuke peale. Ölad suutsin tiba ära pöletada.
Puka rand oli ilus, aga tuuline ja suurte lainetega. Istusin ja tsillisin seal kuskil 2h. Nautisin ilusat vaadet ja tuulekest. Tagasi hääletasin ennast külkari peale ja sain hosteli teeotsa. Öhtul tsill niisama.
21. jaan. Hommikul löpetasin raamatu, pikendasin hostelis oma olekut 3 päeva vörra. Vahetasin raamatu ja kolasin niisama ringi. Öhtul ujumine ja tsill niisama.
22-24. jaan. Ei midagi märkimisväärset, lugesin ja tsillisin niisama.
25. jaan. Päeva eesmärk oli raamat löpetada, sest järgmine päev oli mul paat Batangasele ja sealt edasi Manilasse. Öhtuks vahetasin raamatu ja tsillisin niisama.
26. jaan. Hommikul vara Caticlani, et saada praami peale, mis viiks mind Batangasele. Praam söitis siuliselt terve päeva. Magasin, lugesin ja vaatlesin niisama inimesi. Batangaselt bussiga Manilasse. Manilas taksoga hosteli ja kuskil kella poole 10ks olingi kohal.
27. jaan. Hommikul otsustasin kolada ringi ja jöuda Mall of Asia ostukeskusesse, mis oli hosteli lähedal. Eesmärgiks niisama veits aega surnuks lüüa. Avastasin, et neil on seal IMAXi kino, otsustasin üle mitme setme kuu kinno minna. Peale löunat olin hostelis niisama. Homme liigun Taisse tagasi. Algab reisi viimane etapp.
White beachi melu 6htul
White beach
Ikka White beach
Lohed paistavad
Laulupidu Bulabogil
Trikimehed ja puha
White beach
White beach l6ppes ja sealt j2tkusid majad ja uus rand
Vaade White beachile
Auk kaljuseinas
Ati-Atihan Kalibol
Igasugu kujusid liikus ringi
Paraadiproov
Ise ka ehmatasin selle pildi peale :)
Kostyymid olid lahedad.
Siuksed t6sised mehed olid ka kohal
Lapsed olid kohati 2ra ehmatanud ja ei saanud aru, miks nad seda k6ike kaasa peavad tegema
H6imlane ja Chuck Norris
Lapsed "ratsutasid" selle hobusega, hiljem n2gin, siis istusid niisama :)
Sarah otsib Richardit rahva seast, aga ta oli ju lyhike, hihii :)
Veel v2ikseid marakratte
See kristuslapse kuju oli ka suht keskmes igal kambal
K6igi festivalide ema Filipiinidel
Ylaltvaates
Same same
Kui me kylas syya saime
Ja meid oli omajagu seal
V2ljas 6lletamas
Hiljem p2risparaadil uudistamas
Paraad
Ronisime ka pildile
Isegi selline vend oli kohal
Ja pisikesi oli seal ka omajagu
Kaks Rambot on ikka parem, kui yks ja relvad peavad olema ekstra suured
White beach p2ikeselisel p2eval
Puka rand
Tegin pilti, et ikka veidi kadedust tekitada :)
Puka rand
P2ikeseloojang White beachil
Kutsad rannal v6i siis pigem nuustikud
Mingi p2ev k2isin veel Bulabogil niisama uudistamas
Eestikas
Palmid 66s
Suur gloobus Mall of Asia ees Manilas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar