Olen otsustanud, et edaspidi trükin asjad sisse moblast ja kui pilte laen, siis modin ja parandan ja kujundan postitust.
Aga ok.
Olin otsustanud, et lahkun Vientianest koos Martiniga. Öigemini hommikul bussiga, kuid siiski erinevate bussidega, aga see ei morjendanud. Umbes 3h söitu, lisaks viidi meid kesklinna. Mul polnud örna aimugi sellest, et kus ma olen vöi kuhu ma minema peaks. Hakkasin siis jalutama ja uurima. Kui oli näha, et tegemist oli uhke hotelliga, siis ma jätsin selle heaga vahele. Mönest kohast uurisin, aga hind oli veits kröbe. Löpuks peale 50 minutit otsimist ja mul oli kergelt kopp ees, leidsin koha, kus tuba oli 70000kipi. Otsustasin, et vötan toa ja otsin öhtul uue koha. Olemas.
Nagu hotellist välja astusin kohtusin Martini ja gängiga, nad olid leidnud kövasti odavama koha, kui ma. Bookisin endale ka seal kohe toa. Doang Douane 2 sest vastas neil oli uhke hotell ja see oli 1. Nälg näpistas ja liikusime sööma. Hängisin DD2 juures ja seal hakkasid inimesed laua ümber kogunema.
Köige söbralikum ja muhedam vana oli Pete Austraaliast. Ta oli kuskil 40-50 aastat vana, aga selmet elada kallis hotellis, ta eelistas odavat hosteli, kus on hulka suurem vöimalus inimesi kohata. Öhtu jooksul kogunes meid oma 10 inimest laua ümber, mingi hetk otsustasime, et läheks vaataks jöe äärde.
Suured pidustused seoses mingi perioodi löppemisega budismi inimestel ja ka vihmahooaja löpp. Kohalikud bandid laulsid, rahvas väga meeletult kaasa ei elanud, aga siiski oli löbus. Me olime taga pool ja meil oli ka löbus. Rahvast oli kövasti. Kell lähenes südaööle ja pidu hakkas löppema.
Meil oli aga tuju ülev ja otsustasime minna ja uurida Vientiane keeglihalli. Tuktukiga kohale ja 2 rada meile. Martin käis vennaga väljas ja ostis kohalikelt viskit ja kokat. Viskipudeli hinnaks kauples ta 9000kipi. Ara suudeti lahendada umbes 2 pudelit. Ma pigem loobusin sellest, küll aga tegin keeglis köigile pähe. Koju jalutasime, sest keeglisaal oli suht lähedal kodule.
Hommikul vara üles ja kolisin uude ja odavamasse hostelisse. Pidustuste raames oli jöe ääres ka suur turg. Oh seda rahvamassi ja lärmi mis seal oli. Suured kölarid pöhja keeratud, et ikka naabrist kövemini karjuks. Hommikupoole tuli sealt mussi, öhtul tehti seal köva müügitööd. See turu läbimine oli ikka omaette elamus ja kohati kurnav, eriti körvadele.
Päeva jooksul saime jälle osadega kokku. Hommikul oli ka naiste aerupaatide vöistlus, aga keegi sinna ei jöudnud, aga pühapäeval oli nagunii pöhivöistlus. Öhtul läksime osadega halva önne ärasaatmist jöe äärde vaatama. See tähendas seda, et süüdati ujuval alusel asuvad küünlas ja asetati jökke. Tuul oli päris tugev, seega kahjuks küünlas kustusid. Aitasime paaril perel küünlaid süüdata. Osad saatsid ka hiina laternaid üles, aga see polnud vist väga lubatud tegevus. Korrakaitsjad keelasid ära selle, kui nägid hiina laternaid süüdatamas. Vägagi muhe öhtu oli see.
20. okt. Hommikul siis jöe äärde, sest pöhi paadivöistlus oli käimas. Läksime Martiniga VIP-telgist mööda ja kaesime siis umbes 3 söitu lähemalt ära. Lisaks mingi hetk küsiti meilt, et kas me inglise keelt räägime ja ma sain siis veidi mingi Vietnami kanali uudistesse juttu rääkida. Ma arvasin, et see naine teeb mingi inteka, aga pidin hoopis monoloogi pidama. Ah, mis seal ikka, ma olen nüüd jälle tiba kuulsam :)
Peale seda otsustasime liikuda finishi taha, seal olid restod ja saime varjus istuda ja vaatemängu nautida. Eelmine öhtu lahkusid David ja Olivia Siem Reapi ja pühapäeval läksid teised ka edasi. Pühapäeva öhtul oli palju pidusid linna peal, sh meie hotelli ees. Me liitusime nendega. Noh kehakeel tuli abiks ja Martin suhtles ühega prantsuse keeles. Vahva öhtu oli.
21. okt. Tegin Kambodza viisa ära, sest ei viitsi piiril nende ametnikega jamada niipalju, lisaks ostsime piletid Paksesse ära.
22. okt. Internetis kolamise päev. Bookisin Kambodzast Sumatra saarele pileti, lisaks Balil ööbimise aastavahetusel ning köige tipuks Balilt Manilale pileti. Ja loomulikult blogi uuendused ja pildid.
Öhtul korjati meid peale ja viidi bussikasse. Bussiks siis magamisbuss. Sisuliselt oli bussi ehitatud kahekohalised narid, mis keskmise eurooplase jaoks on liiga lühikesed. Me Martiniga jagasime siis alumist ühte nari. Oi me tegime selle üle köva nalja. Lisaks olime me vetsu körval, mis lisas veelgi ebameeldivust niigi harjumatule ja veits kehvale olukorrale. Aga peale korduvaid magamisasendite vahetisi ja katsetusi önnestus mul siiski magama jääda. Vahepeal ärkasin üles vahetasin asendit ja tukastasin jälle. Hommikul 6ks olime Pakses.
Olin otsustanud, et lahkun Vientianest koos Martiniga. Öigemini hommikul bussiga, kuid siiski erinevate bussidega, aga see ei morjendanud. Umbes 3h söitu, lisaks viidi meid kesklinna. Mul polnud örna aimugi sellest, et kus ma olen vöi kuhu ma minema peaks. Hakkasin siis jalutama ja uurima. Kui oli näha, et tegemist oli uhke hotelliga, siis ma jätsin selle heaga vahele. Mönest kohast uurisin, aga hind oli veits kröbe. Löpuks peale 50 minutit otsimist ja mul oli kergelt kopp ees, leidsin koha, kus tuba oli 70000kipi. Otsustasin, et vötan toa ja otsin öhtul uue koha. Olemas.
Nagu hotellist välja astusin kohtusin Martini ja gängiga, nad olid leidnud kövasti odavama koha, kui ma. Bookisin endale ka seal kohe toa. Doang Douane 2 sest vastas neil oli uhke hotell ja see oli 1. Nälg näpistas ja liikusime sööma. Hängisin DD2 juures ja seal hakkasid inimesed laua ümber kogunema.
Köige söbralikum ja muhedam vana oli Pete Austraaliast. Ta oli kuskil 40-50 aastat vana, aga selmet elada kallis hotellis, ta eelistas odavat hosteli, kus on hulka suurem vöimalus inimesi kohata. Öhtu jooksul kogunes meid oma 10 inimest laua ümber, mingi hetk otsustasime, et läheks vaataks jöe äärde.
Suured pidustused seoses mingi perioodi löppemisega budismi inimestel ja ka vihmahooaja löpp. Kohalikud bandid laulsid, rahvas väga meeletult kaasa ei elanud, aga siiski oli löbus. Me olime taga pool ja meil oli ka löbus. Rahvast oli kövasti. Kell lähenes südaööle ja pidu hakkas löppema.
Meil oli aga tuju ülev ja otsustasime minna ja uurida Vientiane keeglihalli. Tuktukiga kohale ja 2 rada meile. Martin käis vennaga väljas ja ostis kohalikelt viskit ja kokat. Viskipudeli hinnaks kauples ta 9000kipi. Ara suudeti lahendada umbes 2 pudelit. Ma pigem loobusin sellest, küll aga tegin keeglis köigile pähe. Koju jalutasime, sest keeglisaal oli suht lähedal kodule.
Hommikul vara üles ja kolisin uude ja odavamasse hostelisse. Pidustuste raames oli jöe ääres ka suur turg. Oh seda rahvamassi ja lärmi mis seal oli. Suured kölarid pöhja keeratud, et ikka naabrist kövemini karjuks. Hommikupoole tuli sealt mussi, öhtul tehti seal köva müügitööd. See turu läbimine oli ikka omaette elamus ja kohati kurnav, eriti körvadele.
Päeva jooksul saime jälle osadega kokku. Hommikul oli ka naiste aerupaatide vöistlus, aga keegi sinna ei jöudnud, aga pühapäeval oli nagunii pöhivöistlus. Öhtul läksime osadega halva önne ärasaatmist jöe äärde vaatama. See tähendas seda, et süüdati ujuval alusel asuvad küünlas ja asetati jökke. Tuul oli päris tugev, seega kahjuks küünlas kustusid. Aitasime paaril perel küünlaid süüdata. Osad saatsid ka hiina laternaid üles, aga see polnud vist väga lubatud tegevus. Korrakaitsjad keelasid ära selle, kui nägid hiina laternaid süüdatamas. Vägagi muhe öhtu oli see.
20. okt. Hommikul siis jöe äärde, sest pöhi paadivöistlus oli käimas. Läksime Martiniga VIP-telgist mööda ja kaesime siis umbes 3 söitu lähemalt ära. Lisaks mingi hetk küsiti meilt, et kas me inglise keelt räägime ja ma sain siis veidi mingi Vietnami kanali uudistesse juttu rääkida. Ma arvasin, et see naine teeb mingi inteka, aga pidin hoopis monoloogi pidama. Ah, mis seal ikka, ma olen nüüd jälle tiba kuulsam :)
Peale seda otsustasime liikuda finishi taha, seal olid restod ja saime varjus istuda ja vaatemängu nautida. Eelmine öhtu lahkusid David ja Olivia Siem Reapi ja pühapäeval läksid teised ka edasi. Pühapäeva öhtul oli palju pidusid linna peal, sh meie hotelli ees. Me liitusime nendega. Noh kehakeel tuli abiks ja Martin suhtles ühega prantsuse keeles. Vahva öhtu oli.
21. okt. Tegin Kambodza viisa ära, sest ei viitsi piiril nende ametnikega jamada niipalju, lisaks ostsime piletid Paksesse ära.
22. okt. Internetis kolamise päev. Bookisin Kambodzast Sumatra saarele pileti, lisaks Balil ööbimise aastavahetusel ning köige tipuks Balilt Manilale pileti. Ja loomulikult blogi uuendused ja pildid.
Öhtul korjati meid peale ja viidi bussikasse. Bussiks siis magamisbuss. Sisuliselt oli bussi ehitatud kahekohalised narid, mis keskmise eurooplase jaoks on liiga lühikesed. Me Martiniga jagasime siis alumist ühte nari. Oi me tegime selle üle köva nalja. Lisaks olime me vetsu körval, mis lisas veelgi ebameeldivust niigi harjumatule ja veits kehvale olukorrale. Aga peale korduvaid magamisasendite vahetisi ja katsetusi önnestus mul siiski magama jääda. Vahepeal ärkasin üles vahetasin asendit ja tukastasin jälle. Hommikul 6ks olime Pakses.
Kohalike m6ll
Veel yks lava
Martin ja David ja teised taustal
Cheers!
See on lahe pilt
Prantsuse tsikk keegeldamas
Martin
Laose lipud, koos punalippudega
Mingi vanamehe kuju Vientianes
Isegi minivaateratas lastele oli kohal
Martin, David, Olivia ja Pete
Halva 6nne teelesaatmine
Siit on ehk siis n2ha, et midagi ikka saadeti teele
M6ned saatsid kohe suurel alusel halba 6nne 2ra
Paadiv6istlus
Fotofinish
Mingi p6hi Wat Vientianes, see peaks neil raha peal ka olema
Magamisbuss
Magamisbussi voodi siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar