15. okt. Hommikul yles, söök ja löunapaiku asusin uurima, kus see kurikuulus tuubitamine siis alguse saab. Tuubitamiskeskuse juures olid veel möned inimesed, liitusin siis nendega. Maksin ära, tuktuki peale ja viidi kuskile ülesvoolu paar kilomeetrit. Istusime tuubidele ja kulgemine allavoolu alga.
Kunagi oli see tuubitamine Vang Viengi pöhiatraktsioon. Siin oli mitmeid baare ja kohti, kus sai jöes ujuda ja vette hüpata. Ja kuna purjus ja/vöi pilves inimesed ei ole köige adekvaatsemad, siis oli seal palju önnetusi sealhulgas ka fataalseid. Ja eelmisel aastal pani valitsus selle peo kinni. Nüüd on seal ainult 3 baari, millest esimene on liiga kohe.
Me kulgesime esimesest mööda ja tömmati nööridega teise baari, mis tuli umbes 10 minutit peale algust. Tervitusnaps, lisaks tegime möned ölled. Rahvast tuli vaikselt juurde. Otsustasime edasi liikuda. Umbes 10 minuti pärast viimane baar. Seal olid vörkkiiged, kus sai tsillida, ma vist isegi tukastasin seal pool tunnikest.
Rahvast tuli muudkui juurde meeleolu muutus ülevamaks. Löpuks mingi 5 paiku otsustasime osadega, et oleks aeg tagasi liikuda. Pimedaks läks ka mingi aeg ja veits jommistena seal vees kulgeda, mnjah. Löbus oli, aga tahtsime siiski linna tagasi saada. Löpuks olid kaldal mingid tuled, paari tömbega kalda poole ja kauplesime tuktukile hinna ja koju tagasi.
Linna jöudsime 7 paiku ja kuna saabusime peale 6t, siis vöeti deposiidist 20000kipi maha. Kogu löbu muidu 55000+60000 deposiidiks. Seega sain tagasi 40000kipi. Hotellist läbi ja Fat Monkey baari. Hiljem läksime veel ööklubisse ka. Koju sain umbes 1 ajal vast
16. okt. Hommikul oli veits kare olla, aga kuna eelmine öhtu kohtusin Martini, ta venna Andy ja ta vennapruudi Oliviaga, siis sai eelmine öhtu kokku lepitud, et ma liitun nendega tuubitama. Löuna ajal saime kokku. Sama marsruut, aga ma vötsin kövasti vaiksemalt seekord. Väga tsill ja hea päev oli.
4 paiku hakkasime tagasi liikuma ja kuna vihma tibutas ka üldse oli kehv ilm, siis otsustasime poolel teel ühe tuktuki vötta. Kauplesime 5000 per kärss ja kella 5ks olimegi kenasti tagasi. Sain ka kogu deposiidi seekord tagasi. Tegime koos öhtusöögi. Ma jäin veel linnapeale, aga mingi 11 paiku koju ära.
17. okt. Eelmine päev leppisin Martini gängiga kokku, et hommikul rendime säärekad ja uudistame ümbrust. Edaspidi olgu nad oma päritolu järgi sveitslased. 2 ratast olemas, mina ja Martin ning teise peal Andy ja Olivia. Esimene vaatamisvärsus oli siis kosk. Mingi 30 minsa söitu ja kohal me olimegi. Jalutama pidi ka veel mingi 20 minsa, aga see oli päris ok. Kosk oli täitsa kena.
Teiseks vaatamisvärauseks oli siis sinine laguun, mille lähedal oli ka koobas. Alustasime söitu sinna. Ütleks seda, et tallinna tänavad on suisa head Laose teede körval. Pool tundi linna, siis pidime silda ületama, mis maksis 10000kipi ja järgmised pool tundi et laguunini saada.
Kohale jöudes tabas meid paras pettumus. Tegemist oli lihtsalt mingi jöe käändega ja värvus oli pigem hallikas, kui sinine. Kuna lähedal oli ka koobas, siis jalutasime sinna. Lisaks pidime ronima oma 20 minutit ülesmäge. Aga koobas oli äge, mul kahjuks polnud taskulampi kaasas. Nats ronisime sisse. Andy läks sügavamale, me Martiniga tulime välja.
Hakkasime alla ronima, peab mainima, et plätudega ei ole see lihtne, aga alla me saime. Otsustasime linna tagasi liikuda, aga tee peale jäi veel üks koobas ja seal pidi ka väidetavalt ujuda saama. Suund sinna. Saime seekord ka taskulambid. Üle riisipöldude oli tegelt äge jalutada. Kohale jöudes selgus, et oleks vaja olnud kuskilt kitsast praost läbi ronida ja edasi oli sama kitsas, siis loobusime.
Jalutasime tagasi ja linna ära. Iga n.ö. vaatamisväärsuse juures küsiti alati 10000kipi piletiraha. Aga tegelt oli äge päev. Öhtul otsustasime, et liigume edasi Vientiane'i hommikul. Bussipilet taskus, tsillisime veel törtsu iiri pubis ja koju ära.
Kunagi oli see tuubitamine Vang Viengi pöhiatraktsioon. Siin oli mitmeid baare ja kohti, kus sai jöes ujuda ja vette hüpata. Ja kuna purjus ja/vöi pilves inimesed ei ole köige adekvaatsemad, siis oli seal palju önnetusi sealhulgas ka fataalseid. Ja eelmisel aastal pani valitsus selle peo kinni. Nüüd on seal ainult 3 baari, millest esimene on liiga kohe.
Me kulgesime esimesest mööda ja tömmati nööridega teise baari, mis tuli umbes 10 minutit peale algust. Tervitusnaps, lisaks tegime möned ölled. Rahvast tuli vaikselt juurde. Otsustasime edasi liikuda. Umbes 10 minuti pärast viimane baar. Seal olid vörkkiiged, kus sai tsillida, ma vist isegi tukastasin seal pool tunnikest.
Rahvast tuli muudkui juurde meeleolu muutus ülevamaks. Löpuks mingi 5 paiku otsustasime osadega, et oleks aeg tagasi liikuda. Pimedaks läks ka mingi aeg ja veits jommistena seal vees kulgeda, mnjah. Löbus oli, aga tahtsime siiski linna tagasi saada. Löpuks olid kaldal mingid tuled, paari tömbega kalda poole ja kauplesime tuktukile hinna ja koju tagasi.
Linna jöudsime 7 paiku ja kuna saabusime peale 6t, siis vöeti deposiidist 20000kipi maha. Kogu löbu muidu 55000+60000 deposiidiks. Seega sain tagasi 40000kipi. Hotellist läbi ja Fat Monkey baari. Hiljem läksime veel ööklubisse ka. Koju sain umbes 1 ajal vast
16. okt. Hommikul oli veits kare olla, aga kuna eelmine öhtu kohtusin Martini, ta venna Andy ja ta vennapruudi Oliviaga, siis sai eelmine öhtu kokku lepitud, et ma liitun nendega tuubitama. Löuna ajal saime kokku. Sama marsruut, aga ma vötsin kövasti vaiksemalt seekord. Väga tsill ja hea päev oli.
4 paiku hakkasime tagasi liikuma ja kuna vihma tibutas ka üldse oli kehv ilm, siis otsustasime poolel teel ühe tuktuki vötta. Kauplesime 5000 per kärss ja kella 5ks olimegi kenasti tagasi. Sain ka kogu deposiidi seekord tagasi. Tegime koos öhtusöögi. Ma jäin veel linnapeale, aga mingi 11 paiku koju ära.
17. okt. Eelmine päev leppisin Martini gängiga kokku, et hommikul rendime säärekad ja uudistame ümbrust. Edaspidi olgu nad oma päritolu järgi sveitslased. 2 ratast olemas, mina ja Martin ning teise peal Andy ja Olivia. Esimene vaatamisvärsus oli siis kosk. Mingi 30 minsa söitu ja kohal me olimegi. Jalutama pidi ka veel mingi 20 minsa, aga see oli päris ok. Kosk oli täitsa kena.
Teiseks vaatamisvärauseks oli siis sinine laguun, mille lähedal oli ka koobas. Alustasime söitu sinna. Ütleks seda, et tallinna tänavad on suisa head Laose teede körval. Pool tundi linna, siis pidime silda ületama, mis maksis 10000kipi ja järgmised pool tundi et laguunini saada.
Kohale jöudes tabas meid paras pettumus. Tegemist oli lihtsalt mingi jöe käändega ja värvus oli pigem hallikas, kui sinine. Kuna lähedal oli ka koobas, siis jalutasime sinna. Lisaks pidime ronima oma 20 minutit ülesmäge. Aga koobas oli äge, mul kahjuks polnud taskulampi kaasas. Nats ronisime sisse. Andy läks sügavamale, me Martiniga tulime välja.
Hakkasime alla ronima, peab mainima, et plätudega ei ole see lihtne, aga alla me saime. Otsustasime linna tagasi liikuda, aga tee peale jäi veel üks koobas ja seal pidi ka väidetavalt ujuda saama. Suund sinna. Saime seekord ka taskulambid. Üle riisipöldude oli tegelt äge jalutada. Kohale jöudes selgus, et oleks vaja olnud kuskilt kitsast praost läbi ronida ja edasi oli sama kitsas, siis loobusime.
Jalutasime tagasi ja linna ära. Iga n.ö. vaatamisväärsuse juures küsiti alati 10000kipi piletiraha. Aga tegelt oli äge päev. Öhtul otsustasime, et liigume edasi Vientiane'i hommikul. Bussipilet taskus, tsillisime veel törtsu iiri pubis ja koju ära.
Vaade teel Vang Viengi
Kohalikud kala pyydmas
V2ike kosk
Suur kosk
Riisip6ld
Vesipyhvel
Koopas
Kena vaade
Jaan kas mingit produkti ka saadad?
VastaKustuta