Sabaidii armsad lugejad. Sabaidii siis on Lao keeles selline üldine tervitus.
Peale Pakset vötsin siis hommikul varakult 4000 saare ehk siis Si Phan Doni suunas ja minu valikuks sai Don Deti saar. Valida oli veel Don Khongi, mis on suurim saar siin ja Don Khoni, mis on tegelikult sillaga Don Detiga ühendatud.
Söit sujus törgeteta ja paadiga kohale jöudes mötlesin, et kuda ma Martini üles leian, aga ei läinud 5 sekundit, kui ma maale astusin ja kuulsin Martinit mind höikamas.
Liikusime bungalosse, milles ta elas ja see oli umbes 15-20 minutit jalutamist. Maksis 50000kipi öö, jagatuna siis 2ga. Korraks viskasime siis pikali ka vörkkiike ja umbes tunnike hiljem tegime tiiru saare löunaosas ja jala. Päike oli suht armutu ja kui jöe äärest välja saime, siis oli asi eriti karm, kusagil polnud varju leida. Suht higine jalutuskäik. Peale seda kerge dush ja öhtune tsill. Lisaks, kuigi Martin ja Julia tulid koos, siis erinevate paatidega saabusid saarele ja kaotasid teineteist. Aga me kohtusime önneks öhtul ja siis kolasime Adami baaris, Regge baaris ja seejärel koju.
28. okt. Päev oli suht tsill, enamus möödus vörkkiiges lebotades. Suurt midagi ei teinud. Öhtul liikusime Julia bungalo juurde ja seal lähedal restos nautisime päikese loojumist Kambodza taha. Öhtul taaskord, Adami baar ja siis Regge baar. Same same.
Regge baari omanik on inglise india kutt Manny, ta omab siin saarel kokku 3 kohta. Iga öhtu, kui baaris on omajagu rahvast, siis rullib ta umbes 10-15 sentimeetrised jointid ja käib ringi ja pakub köigile köhvi. Lahe tüüp, elanud siin juba 3 aastat. Tema india restos oli söök küll väga hea. Faija oli resto nimi.
29. okt. Hommikul pidin välja kolima, sest Martin ja Julia liikusid edasi Bangkoki, aga ma ju liigun hulka hiljem Kambodzasse. Leidsin päikesepaiste poolses osas 20000kipise bungalo, mis oli oluliselt lähemal ööelule siin saarel. Ilmselt peaks mainima, et hetkel on vist siin veel madal hooaeg ja hiljem selliseid odavaid bungaloid leida on keerukas, aga uurige enne kui esimesse maandute.
Kella 11 paiku hüppasid Julia ja Martin paadile ja läinud nad olidki. Kuna ma hommikul rentisin ratta, siis oli plaan teisele saarele söita. Peale löunat ma saingi ennast välja. Esimene tiir oli ümber Don Deti, seejärel korra koju ja edasi Don Khonile, kus on ka Kagu-Aasia vöimsaim ja suurim kosk.
Silda ületades peab maksma 25000kipi pileti eest, mis kehtib ka kose juures. Jöudsin koseni ja töepoolest, vaatepilt oli vöimas, massiivsed veemassid, mida Mekong endas peidab näitasid oma pingutatud muskleid. Kui muidu kosed on mis nad on, siis see oli väga vöimas. Samas lähedal oli ka rand, kus on vöimalik ujuda, kartmata, et allavoolu minema lähed, kuna mul polnud ujukaid kaasas ja väga isu Mekongis supelda polnud, siis jätsin selle vahele.
Liikusin edasi, leidsin ranna, kus on vöimalik raha eest saada paadijuht, kes viib paadiga magevee delfiine vaatama. Liikusin veel edasi ja tuli üks koht, suhteliselt vöimsa vaatega jöele. Mekong on siin ikka vägagi lai. Kuna kell oli neli läbi, hakkasin tagasi liikuma, köht oli ka tühi. Tegin Don Detil enne kodu ühe supi ja siis koju, dush ja viisin ratta tagasi. Rattarent on siin köikjal 10000kipi päev. Öhtul tsillisin nagu ikka kohtades, mis varem mainitet siin.
30. okt - 2. nov. Hommikul üles, dush, hommikusöök, lebo suht pimedani, lugesin oma sihtkohtade kohta ja panin mingid pidepunktid enda jaoks paika reisi jaoks. Kui päike loojus, siis uuesti dush, öhtusöök ja tsill väljas, kuni kohad kinni pandi. Raha kulub umbes 80000-100000kipi päevas hetkel, oleneb mitu ölut öhtul teha.
3. nov. Algas nagu paar eelmist, aga kuna löpetasin raamatu, siis oli soov see välja vahetada. Aga vahepeal kohtasin eelmisel öhtul kohatud söpru, kes mainisid, et Manny korraldab tuubingu Mekongil. Kohtumine Reggae baaris, hinnaks 50000kipi. Otsustasin ka kaasa lüüa.
Kuskil 2 paiku hakkasime paadiga ülesjöge liikuma Don Khongi suunas. Ühe väikse saare peal, kus leidus lapike liiva elik siis rand. Tsillisime seal mingi pool tundi kuni tund, limpsisime mitte vöibolla köige paremat, aga joodavat laolao kokteili. Mannyl on alati kaasas ka muid looduslikke substantse, ka seda said köik soovijad järgemööda tarbida.
Tagasi paati, keset Mekongi, paadikatuselt pommi ja tsillimine jöel vöis alata. Mekongi vool on kiire, muidu ei saa aru, aga kui kalavörkude pudelid mööda liikusid, siis sai aru, kui kiiresti tegelikult liikusid. Kuskil loojanguks randa. Hiljem öhtul Oi restos oli gäng koos jälle. Kerge öhtusöök ja pidu tömmati käima, seekord 4000 saare pubis.
Üks lahe lugu ka siia vahele. Üks tsikk ostis endale happy shake'i ja kuna see on siin päris korralik ja ta oli päris körgel pilvedes, läks ta oma tuppa. Mingi hetk, ilmselt tal oli uks irvakil, tuli tuppa koer, kes hakkas poegima. Tibil oli algul kerge paanika, aga see polnudki ainult tema ja happy shake vaid siiski reaalsus. Kokku oli vist 5-6 kutsikat. See koht, kus ma Martiniga bungalot jagasin, seal poegis kass tuppa. Ju loomadele meeldib turiste heidutada oma poegadega.
4. nov. Ei teinud suurt kottigi. Kehva olek terve päev. Öhtul parem ja uitasin väljas, nagu ikka.
5. nov. Jällegi veits kehv olla. Paar paratsetamooli ja Mannylt saadud mingi vitamiinipulber, mille vees lahustasin tegid imet ja öhtul oli super olla. Vöin öelda, et pidu sel öhtul oli köva jälle.
6. nov. Hommik oli ilus olenemata eelmise öhtu peole. Raha, öigemini kipid hakkavad otsa löppema ja 7. november pean riigist lahkuma, siis pole mötet juurde ka vahetada ju. Hommikul Happy baris vaatasime filmi, löunapaiku klaarisin bungaloga arveid ja nuiasin 10000kipi löpparvest alla. Tibi algul pööritas silmi, aga ilmselt ema lubas selle tal siiski teoks teha, ma ju ikkagi ööbisin seal 9 ööd.
Päeval Manny orgunnis jälle tuubitamise. Seekord oli poole rohkem inimesi, lisaks kuna ma taasosalesin, sain kerge ale ehk siis 40000 maksin. Sisult sama, nagu eelmine, aga seltskond oli teine. Öhtul jätsin köigiga, kellega ma selle 12 päeva jooksul olin söpradeks saanud, hüvasti.
Natuke inimestest ka keda kohtasin seal. Mannyt mainisin, kui keegi Don Detile satub, siis tervitage teda minu poolt, lahe kuju.
Teine tüüp, kes seal juba 3 kuud vahelduva eduga on elanud, oli Woooody. Muhe habe Aussist.
Siis üks värvikamaid tegelasi sel hetkel seal oli prantsuse kutt Basil. Omamoodi tegelane, kohati tüütu kui kärbes ja köigile uutele rääkis samu lugusid oma elust, kohati kaheldava väärtusega, aga mine vöta kinni. Ta oli pidevalt purjus ja pilves ehk ilma ölleta nägi teda harva.
Ja siis oli veel üks lahe Austraalia kutt Adrian, kes ka oli seal umbes sama kaua olnud kui mina. Ülejäänud tulid ja läksid.
Huvitav oli sedasi pikalt kohapeal olla. Said kohalike inimestega söbraks ja tundsid saare elurütmi veidi paremini. Kahju oli lahkuda.
7. nov. Hommikul paadi peale ja Laose ja Kambodza piir ootas...
Sorry, et pole vahepeal kirjutanud, aga saare elu oli tsill. Edaspidi ehk jälle tihemini, kui just kuskile ääremaale toppama ei jää. Lisaks üritan Phnom Penhis piltide laadimiseks ja redigeerimiseks aega vötta.
Peale Pakset vötsin siis hommikul varakult 4000 saare ehk siis Si Phan Doni suunas ja minu valikuks sai Don Deti saar. Valida oli veel Don Khongi, mis on suurim saar siin ja Don Khoni, mis on tegelikult sillaga Don Detiga ühendatud.
Söit sujus törgeteta ja paadiga kohale jöudes mötlesin, et kuda ma Martini üles leian, aga ei läinud 5 sekundit, kui ma maale astusin ja kuulsin Martinit mind höikamas.
Liikusime bungalosse, milles ta elas ja see oli umbes 15-20 minutit jalutamist. Maksis 50000kipi öö, jagatuna siis 2ga. Korraks viskasime siis pikali ka vörkkiike ja umbes tunnike hiljem tegime tiiru saare löunaosas ja jala. Päike oli suht armutu ja kui jöe äärest välja saime, siis oli asi eriti karm, kusagil polnud varju leida. Suht higine jalutuskäik. Peale seda kerge dush ja öhtune tsill. Lisaks, kuigi Martin ja Julia tulid koos, siis erinevate paatidega saabusid saarele ja kaotasid teineteist. Aga me kohtusime önneks öhtul ja siis kolasime Adami baaris, Regge baaris ja seejärel koju.
28. okt. Päev oli suht tsill, enamus möödus vörkkiiges lebotades. Suurt midagi ei teinud. Öhtul liikusime Julia bungalo juurde ja seal lähedal restos nautisime päikese loojumist Kambodza taha. Öhtul taaskord, Adami baar ja siis Regge baar. Same same.
Regge baari omanik on inglise india kutt Manny, ta omab siin saarel kokku 3 kohta. Iga öhtu, kui baaris on omajagu rahvast, siis rullib ta umbes 10-15 sentimeetrised jointid ja käib ringi ja pakub köigile köhvi. Lahe tüüp, elanud siin juba 3 aastat. Tema india restos oli söök küll väga hea. Faija oli resto nimi.
29. okt. Hommikul pidin välja kolima, sest Martin ja Julia liikusid edasi Bangkoki, aga ma ju liigun hulka hiljem Kambodzasse. Leidsin päikesepaiste poolses osas 20000kipise bungalo, mis oli oluliselt lähemal ööelule siin saarel. Ilmselt peaks mainima, et hetkel on vist siin veel madal hooaeg ja hiljem selliseid odavaid bungaloid leida on keerukas, aga uurige enne kui esimesse maandute.
Kella 11 paiku hüppasid Julia ja Martin paadile ja läinud nad olidki. Kuna ma hommikul rentisin ratta, siis oli plaan teisele saarele söita. Peale löunat ma saingi ennast välja. Esimene tiir oli ümber Don Deti, seejärel korra koju ja edasi Don Khonile, kus on ka Kagu-Aasia vöimsaim ja suurim kosk.
Silda ületades peab maksma 25000kipi pileti eest, mis kehtib ka kose juures. Jöudsin koseni ja töepoolest, vaatepilt oli vöimas, massiivsed veemassid, mida Mekong endas peidab näitasid oma pingutatud muskleid. Kui muidu kosed on mis nad on, siis see oli väga vöimas. Samas lähedal oli ka rand, kus on vöimalik ujuda, kartmata, et allavoolu minema lähed, kuna mul polnud ujukaid kaasas ja väga isu Mekongis supelda polnud, siis jätsin selle vahele.
Liikusin edasi, leidsin ranna, kus on vöimalik raha eest saada paadijuht, kes viib paadiga magevee delfiine vaatama. Liikusin veel edasi ja tuli üks koht, suhteliselt vöimsa vaatega jöele. Mekong on siin ikka vägagi lai. Kuna kell oli neli läbi, hakkasin tagasi liikuma, köht oli ka tühi. Tegin Don Detil enne kodu ühe supi ja siis koju, dush ja viisin ratta tagasi. Rattarent on siin köikjal 10000kipi päev. Öhtul tsillisin nagu ikka kohtades, mis varem mainitet siin.
30. okt - 2. nov. Hommikul üles, dush, hommikusöök, lebo suht pimedani, lugesin oma sihtkohtade kohta ja panin mingid pidepunktid enda jaoks paika reisi jaoks. Kui päike loojus, siis uuesti dush, öhtusöök ja tsill väljas, kuni kohad kinni pandi. Raha kulub umbes 80000-100000kipi päevas hetkel, oleneb mitu ölut öhtul teha.
3. nov. Algas nagu paar eelmist, aga kuna löpetasin raamatu, siis oli soov see välja vahetada. Aga vahepeal kohtasin eelmisel öhtul kohatud söpru, kes mainisid, et Manny korraldab tuubingu Mekongil. Kohtumine Reggae baaris, hinnaks 50000kipi. Otsustasin ka kaasa lüüa.
Kuskil 2 paiku hakkasime paadiga ülesjöge liikuma Don Khongi suunas. Ühe väikse saare peal, kus leidus lapike liiva elik siis rand. Tsillisime seal mingi pool tundi kuni tund, limpsisime mitte vöibolla köige paremat, aga joodavat laolao kokteili. Mannyl on alati kaasas ka muid looduslikke substantse, ka seda said köik soovijad järgemööda tarbida.
Tagasi paati, keset Mekongi, paadikatuselt pommi ja tsillimine jöel vöis alata. Mekongi vool on kiire, muidu ei saa aru, aga kui kalavörkude pudelid mööda liikusid, siis sai aru, kui kiiresti tegelikult liikusid. Kuskil loojanguks randa. Hiljem öhtul Oi restos oli gäng koos jälle. Kerge öhtusöök ja pidu tömmati käima, seekord 4000 saare pubis.
Üks lahe lugu ka siia vahele. Üks tsikk ostis endale happy shake'i ja kuna see on siin päris korralik ja ta oli päris körgel pilvedes, läks ta oma tuppa. Mingi hetk, ilmselt tal oli uks irvakil, tuli tuppa koer, kes hakkas poegima. Tibil oli algul kerge paanika, aga see polnudki ainult tema ja happy shake vaid siiski reaalsus. Kokku oli vist 5-6 kutsikat. See koht, kus ma Martiniga bungalot jagasin, seal poegis kass tuppa. Ju loomadele meeldib turiste heidutada oma poegadega.
4. nov. Ei teinud suurt kottigi. Kehva olek terve päev. Öhtul parem ja uitasin väljas, nagu ikka.
5. nov. Jällegi veits kehv olla. Paar paratsetamooli ja Mannylt saadud mingi vitamiinipulber, mille vees lahustasin tegid imet ja öhtul oli super olla. Vöin öelda, et pidu sel öhtul oli köva jälle.
6. nov. Hommik oli ilus olenemata eelmise öhtu peole. Raha, öigemini kipid hakkavad otsa löppema ja 7. november pean riigist lahkuma, siis pole mötet juurde ka vahetada ju. Hommikul Happy baris vaatasime filmi, löunapaiku klaarisin bungaloga arveid ja nuiasin 10000kipi löpparvest alla. Tibi algul pööritas silmi, aga ilmselt ema lubas selle tal siiski teoks teha, ma ju ikkagi ööbisin seal 9 ööd.
Päeval Manny orgunnis jälle tuubitamise. Seekord oli poole rohkem inimesi, lisaks kuna ma taasosalesin, sain kerge ale ehk siis 40000 maksin. Sisult sama, nagu eelmine, aga seltskond oli teine. Öhtul jätsin köigiga, kellega ma selle 12 päeva jooksul olin söpradeks saanud, hüvasti.
Natuke inimestest ka keda kohtasin seal. Mannyt mainisin, kui keegi Don Detile satub, siis tervitage teda minu poolt, lahe kuju.
Teine tüüp, kes seal juba 3 kuud vahelduva eduga on elanud, oli Woooody. Muhe habe Aussist.
Siis üks värvikamaid tegelasi sel hetkel seal oli prantsuse kutt Basil. Omamoodi tegelane, kohati tüütu kui kärbes ja köigile uutele rääkis samu lugusid oma elust, kohati kaheldava väärtusega, aga mine vöta kinni. Ta oli pidevalt purjus ja pilves ehk ilma ölleta nägi teda harva.
Ja siis oli veel üks lahe Austraalia kutt Adrian, kes ka oli seal umbes sama kaua olnud kui mina. Ülejäänud tulid ja läksid.
Huvitav oli sedasi pikalt kohapeal olla. Said kohalike inimestega söbraks ja tundsid saare elurütmi veidi paremini. Kahju oli lahkuda.
7. nov. Hommikul paadi peale ja Laose ja Kambodza piir ootas...
Sorry, et pole vahepeal kirjutanud, aga saare elu oli tsill. Edaspidi ehk jälle tihemini, kui just kuskile ääremaale toppama ei jää. Lisaks üritan Phnom Penhis piltide laadimiseks ja redigeerimiseks aega vötta.
Saarele paadiga
Riisip6llud, kus k2is kibekiire t66, sest riis oli valmis
Sellised vennad p6ristasid pidevalt ringi seal, hommikuti oli see eriti tyytu.
Kohalikud j6mpsikad vees m6llamas
Julia ja Martin
6htune vaade Mekongile
Teel suure kose juurde
Massiivselt palju vett
Rand kose juures
Teine rand, mille ma leidsin Don Khonilt
Mekong
P2ikseloojang
Kohe kohe kaob
Sedasi m66dus palju aega
Happy bar
Joonistused Happy bari laes
Joonistused Happy bari laes
Basil
Manny reegleid yle k2imas
Manny
Tsill rannas
Basil ja korea kutt showd tegemas
Adrian oli esimesena vees
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar