Phnom Penh

Hei hei, eile(9. nov) siis saabusin Phnom Penhi. Pidin ärkama eluvara üles, et minna 630 hommikuse bussi peale, õigemini siis minivani peale, kus oli kõrvuti 3 kohta, aga pidi istuma 4 inimest kõrvuti. Liikuma saime lõpuks kuskil 7 paiku, kuna tagumine osa bussist oli suht avar muu tavaari jaoks, siis loomulikult pandi sinna vist 5 kotti riisiga + 2 kotti kapsaga + 3 turisti kompsud. Ruumi jäi ülegi. Igal juhul mõne osa teest saime tagareas laiutada, aga vahepeal tuli lambikohtadest inimesi peale ja pidime koomale võtma.

Alguses oli tee täitsa hea ja vahepeal oli vapsee uus tee, aga mida lähemale Phnom Penhile jõudsime, seda kohutavamaks teeolud läksid. Vahepeal millegipärast keerasime kõrvaltänavatele, ma ei näinud selle tegevuse pointi, aga ju siis seal ikka mingi point oli.

Lõpuks ületasime Jaapani-Kambodža sõpruse silla ja olingi Kambodža pealinnas. Kohalikud said kõik kuhu soovisid enamasti ja lõpuks olime bussipeatuses. Loomulikult mingi vend umbes 2 minutit peale seda, kui ma oma koti selga sain, küsis, kas mul on tuktuki vaja, tegelt oli küll. Küsisin, et kas teab, kus asub Happy 11, vastas et teab, küsisin hinda, ütles, et 3$, ma pakkusin, et teeks 2$, ta arvas, et ei, et on nõus 2,5$ga, ma jäin endale kindlaks ja naeratasin, et teeme ikka 2$ga. Natuke mõtles, aga oli nõus, krt, ma hakkan vaikselt nende tuktuki vendadega kauplemisega ära harjuma.

Hüppasin tuktuki peale ja mingi 10 minsa pärast kohal ma olingi. Küsisin, palju tuba maksab või voodi, tuba oli 12$, voodi oli 6$, arvasin, et ega ma odavamat ei leia ja ma ei viitsinud hetkel rohkem seigelda ka, võtsin ära. Kolisin sisse, küsisin kaardi ja linna peale veits kolama.

Nagu välja sain hostelist, kohe hakati pakkuma tuktuke või motosid. Igale pakkujale sain ära öelda kenasti, siin kandis (Kagu-aasias) ei ole viisakas n.ö. nägu kaotada, sellel võivad olla ootamatud ja mitte kõige meeldivamad tagajärjed, seega alati kui pakutakse, ma naeratan ja ütlen noooo, thankyouuuuu.... Isegi kui mõni muutub eriti tüütuks ja pakub kõike, mida ta oskab ja saab pakkuda, siis ütlen kõigele no, no, no, no ja üritan jääda rahulikuks ja vajadusel naeratada, sisimas loomulikult kirun, nagu ikka :) Siin pakutakse kõike, päeval rohkem tuktuki ja linnatuuri, õhtul pakuvad lambivennad kanepit, oopiumi, tüdrukuid, poisse, naisi, mida vaid vaja on. Aga eks vaikselt harjub sellega ära ka.

Ok, jalutasin siis kuningliku palee juurde, seal olid kõik kohad kinni, ok, polnud väga oluline koht minu jaoks. Aga üks pakkuja jälle tuli algul sõpra panema, et näe kinni on, et iseseisvuspäev ja puha. Lõpuks jõudis oma jutuga sinna, et võib teha linnatuuri, et näidata kohti, mida tavaliselt ei näidata. Ma ütlesin ei ei ja veelkord ei, muutus tõsiseks, aga sai siiski lõpuks aru, et ma tahtsin lihtsalt jalutada ja jättis mu rahule.

Jalutasin veel natuke, siis hakkasin tagasi jalutama, et hostelisse minna ja tõepoolest märkasin, et mingid suured pallid olid, kus oli peal iseseisvuspäev. Otsustasin, et hostelis uurin järgi, kas ka tõsi taga. Tõepoolest, 9. november 1953 aastal sai Kambodža prantslaste alt vabaks ja iseseisvaks riigiks. Lahe.

Õhtul kondasin ööturule, mis oli hostelile suht lähedal. Einestasin seal tänavatoiduga. Hiljem läksin hosteli katusebaari ja jaurasin seal osadega, keda ma nägin oma viimastel päevadel Don Detil. Suht hea päev oli lõppkokkuvõttes.

10. nov. Kuna mu toas olid samal päeval koos minuga saabunud ka kaks rootsi tsikki, siis uurisin, mis neil plaanis oli järgmisel päeval ehk siis pühapäeval. Nad ütlesid, et nad tahavad minna tapmisväljasid vaatama ja siis kurikuulsasse S21 vanglasse. Ma uurisin, kas ma võin liituda ja neil polnud selle vastu midagi, mulle sobis, sest siis sai tuktuki kulud kahasse panna.

Hommikul kell 11 saimegi kõik koos fuajees kokku ja võtsime tuktuki. Hinnaks tuli siis kamba peale 20$. Mis on igati ok hind, ma arvan. Sõit tapmisväljadele võttis aega omajagu. Aga lõpuks jõudsime kohale.

Pilet 6$, lisaks anti ka kõrvaklapid ja audiogiid kaasa. Ütleme nii, et nimetus tapmisväljad kõlab juba veidi kõhedalt ja olgem ausad, kuulates audiogiidist lugusid ja jutte Pol Poti režiimi kohta, kergelt rusuv olek tuli peale küll. Ja see kõik toimus vähem kui 40 aastat tagasi. Luid ja kolpasid oli seal omajagu. Lisaks peale väljakaevamisi 1980 aastal, kõik asjad (luud ja riided), mis on vihma või muude olude tõttu pinnale tulnud on kokku kogutud ja klaaskastides vaatamiseks.

Lisaks inimeste lood sellest, kuidas nad tapmist pealt nägid või kuidas nende elu drastiliselt nende sündmuste tõttu muutus, see kõik oli lõppkokkuvõttes suht masendav. Pol Pot tappis ju lõpuks kokku kuskil 2 miljonit oma inimest. Ja tal lasti edasi elada ning ta ilmselt mürgitati 1998 aastal. Kõige mastaapsem ja ma ei tea, kas öelda võikam või siis masendavam asi seal oli see mälestussammas seal, kus oli kokku 7 riiulit, kus igal riiulil oli vähemalt sada kolpa igas.

Tapmisväljad olid siis tavaliselt inimestele, kes toodi S21 vanglast ehk siis Toul Slengi vanglast sisuliselt hukkamisele. Seda tehti linnast väljas, sest ei soovitud, et linnas see kõik leviks, lisaks nad varjasid haisu erinevate keemiliste vahenditega ja helisid summutati lihtsalt suure kõlariga, mis mängis propagandat. Tapeti rivitult kõike, seal on isegi üks tapmispuu, vastu mida väidetavalt peksti surnuks lapsi ja väikelapsi, sisuliselt ema silme all, enne kui ema ka tapeti. Jõõhker.

Edasi liikusime linna tagasi ja Toul Slengi vanglasse. Mis oli enne vanglaks tegemist kool. Jällegi suhteliselt masendav õhkkond. Seal oli hästi palju seal viibinud inimeste pilte, lisaks olid näidatud ka joonistused, et kuidas inimesi piinati ja muidu kogu selle punaste kmeeri valitsusaja kuritegudest ja kuidas see kõik toimus. Lisaks sai lugeda 7 pääsenu lugusid sellest, kuidas neil õnnestus hukkamisest pääseda või seda edasi lükata seni, kuni Kambodža punaste kmeeride valitsemise alt vabastati vietnamlaste poolt. Toul Slengi vangla ülem, hüüdnimega Dutch oli sisuliselt ainuke kõrgem ametnik kes tunnistas, et tema tegevus on põhjustanud kümnete tuhandete inimese surma ja ta mõisteti selle eest ka eluks ajaks vanglasse. Teised kõrgemad ametnikud pole kunagi tunnistanud, et nad selles süüdi on, veel vähem kahetsenud.

Aga jah, see oli suht masendav tuur tegelikult, samas pilguheit ajalukku, et siiski võivad sellised asjad toimuda. Kunagi ei tea, kellel katus ära sõidab ja kukub lampi inimesi tapma. Võin veel öelda, et enamus punaste kmeeride juhte olid omandanud kõrgema hariduse, aga ilmselge, et see ei näita midagi.

Peale vanglat hostelisse tagasi, väike pesu ja õhtusöök, lisaks ostsin piletid Siem Reapi ära ja sain pesu ka tagasi jälle. Õhtu tuleb ilmselt vaikne, panin selle kõik hetkel kirja, sest ma ei tea, kas ja millal jälle netti tasuta kasutada saan. Siem Reap saab ilmselt äge olema, vähemalt see osa kmeeride ajaloost on uhke ja võimas.

Ahjaa, kuna siin on küsitud excelit, siis excelit ma anda ei oska, aga võin öelda, et 30 päeva Laoses kulutas mu kontolt umbes 530€. Esimesed 2 nädalat Tais umbes 300€ kanti vist. Praegu üritan hoida kulusid madalal, aga eks näis, kuidas ma sellega hakkama saan. Eesmärk on 600€ iga kuu kulutada, aga seal sees on siis siinsed lennud ka. Lende pole veel siin arvestanud, aga sinna on kulunud omajagu, sest Kambodžast on vaja saada Indoneesiasse ja Indoneesiast on vaja saada Filipiinidele.

Igal juhul olen reisimisse hästi sisse elanud, väga ei majanda ja ei mõtle ette, v.a. vana aasta õhtu, mil olen Balil, seal on juba kõik bookitud, sest see on ka minu Indoneesia lõpp-punkt.

Reisisellid, kes te tulete jaanuaris siiakanti, pange oma Vietnami plaan paika. Vietnami viisa on siin üks kallemaid + lend Manilast Ho Chi Minhi on 2 korda kallim, kui Manilast Bangkoki. Detsembrikuu esimeseks pooleks ootan mingeid konkreetsemaid plaane, sest siis on kavas osta pilet Manilast edasi.

Kuningliku palee aia taga mingi maja

Iseseisvusmonument

Tavaline transpordiviis

Tallinnas? Pigem mitte, need on veel hullemas seisus teed. Lisaks tähelepanek veel, sisuliselt iga teine auto on Lexus. Vähemalt pooled autod on maasturid. Ahjaa, osadel autodel puudub registreerimismärk.

Mälestusmonument tapmisväljadel

Selline veits hirmutav vaatepilt

Massihauad

Selle palmi leheservad on vägagi teravad ja kuna kuulid olid kallid, siis enamus inimesi kas peksti surnuks või lihtsalt lõigati kõri läbi, vahel ka selle palmi lehevarrega.

Kaltsud, mis on peale väljakaevamisi välja tulnud

Tapmispuu

Kolbad

S21, kui sinna sisse mindi, siis leiti sealt 14 laipa, kes ilmselt tapeti viimasena, enne, kui punased kmeerid taganesid. Nad kõik on sinna maetud nüüd.

A hoone

Reeglid vangidele

Ahelad

Kongid

Siin hoiti kongis olevate inimeste ahelate võtmeid

Puidust kongid, vägagi kitsad

Naisi piinati ka võikalt

Veel joonistusi, kuidas lapsi emadest eemaldati ja seejärel nende eluküünal kustutati

Aga aitab mustadest toonidest, mingi suvaline kuju

Mingi möll, rahvas kogunes kuningapalee ees.

Ahjaa, tahtsin öelda, et head isadepäeva kõigile. Tervitan ka oma vanameest siinjuures. Velts, ole muhe vana.

Olge muhedad ja ma arvan, et järgmised postitused tulevad veidi helgemad. Tsaupakaa...