Nüüdseks on siis pool reisust läbi ja vahepeal vöiks väikse kokkuvötte teha. Alustuseks üldisem ja siis veidi ka riikidepöhiselt.
Reis on kulgenud suht viperusteta ja siiamaani väga lahe olnud. Väga palju inimesi olen kohanud. See, et sa üksi reisid ei tähenda, et sa üksi kogu aeg oled, pigem tähendab see pidevaid uusi ja huvitavaid kohtumisi. Motoks siis: "When you travel alone, you are never alone". Mönedes vähem populaarsetes sihtkohtades vöibolla tekib aegajalt momente, kus töesti väga ei kohta uusi inimesi, sest pole kaasreisijaid ja kohalikel on enamasti omad tegevused ja ka nende inglise keele oskus on olematu vöi väga väga piiratud. Aga see ei morjenda, sest aegajalt on ka üksi olla hea.
Kui mul enne reisi olid kahtlused, et 5 kuud on ehk liiga pikk aeg, siis tegelikkus on hoopis midagi muud. Minu jaoks on see piisav. Olen nagunii Eestist ära olnud juba pea 2 aastat. Hetkel olen rahul, et vötsin aega reisi nautida.
Kohalikud inimesed on köik söbralikud ja pole väga pealetükkivad, aga seda ainult juhul, kui nad ei müü vöi ei paku midagi. Kui sellest pakkumisest ja müümisest üle olla, siis on köik tegelt vägagi tsill.
Kaasrändurid on enamasti sellised rohkem boheemlaslikkusele kalduvad kujud ja suur osa reisib kuskil 2-3 kuud, osad vähem, osad pikemalt. Väga suur osa suitsetavad, suuremal osal on mingi tätokas kuskil. Alati on jagada mingi lahe lugu oma reisidest. Tihti sarnaste sihtkohtadega reisijad grupeeruvad teatud ajaks ja tripivad koos. Suurem osa on siiski nooremad, keskmine vanus on umbes sinna 22-23 kanti. Umbes pooleks on minu arust neid, kes on kogunud raha ja teine pool siis reisib vanemate kulul. Raha kogunud reisijad jälgivad pingsamalt eelarvet ja üritavad ikka odavamalt läbi saada.
Rahvustest. Väga palju britte ja hollandlasi, sekka usakaid ja kanadalasi. Omajagu prantslasi. Möningad sakslased. Üksikuid itaallasi, hispaanlasi, rootslasi, norrakaid, belglasi. Soomlased liiguvad alati kuidagi ühes kohas koos. Paar lätlast, paar venelast. Eestlasi kohtasin kambodzas ainult hetkel. Korealased, hiinlased ja jaapanlased liiguvad ka siinkandis natukesehaaval. Jutt siis seljakotiränduritest, sest turistidena liikuvaid inimesi on palju, eriti turistimekades.
Elustolust ka veidi. Viimase kuu jooksul ma pole habet viitsinud ajada, nagu piltidelt näha. Aga see on seljakoti reisijate puhul levinud. Vahepeal ajad küll maha, aga siis jälle laisalt kasvab tagasi.
Lisaks pole ma viimse kuu jooksul saanud nautida sooja dushi, sest külma dushiga kohad on kövasti soodsamad. See pole enamasti probleemiks, aga vahel dushi all olles mötlen küll, et krt tahaks sooja dushi alla vahelduseks. Aga elab üle, olen valinud sellise elu, ei vingu.
Elades ühikatoas, pakin alati oma asjad kokku, et hiljem poleks arusaamatusi. Kott on koos ja valmis nagu söjaväes. Elades eraldi toas, siis lasen rihma veits lödvemaks, aga väärtasjade osas säilitan korra. Hea kui on kapp, mille saan oma tabalukuga lukku panna.
Kui mingit matka vöi muud tegevust parasjagu käsil pole, siis olesklen niisama ja naudin elu ja olu. Lugenud olen omajagu, blogima peab, onju. Seda saan läbi telefoni teha kui wifi on olemas. Lisaks planeerin veidi oma trippi. Ilmselt peab seda lähiajal ka majutuse möttes rohkem tegema, sest jöulud tulemas. Reisuplaanid muutuvad pidevalt, hea kui saab kohalikelt nöu küsida vöi inimestelt, kes seal käinud on, kuhu minna planeerin. Kui sihtkoht ei tundu peale seda atraktiivne, siis välistan selle ja valin uue koha.
Vötaks siis riigid ka veits kokku, algul eraldi ja siis koos.
Tai, öigemini siis pöhjaosa.
Väga tuntud turismisihtkoht maailmas, seega elav, väga palju pakkumisi ja palju vöimalusi petta saada ja pettuda. Üldiselt on siin väga lihtne reisida ja siin saab väga palju kaubelda ja peabki seda tegema, sest muidu imetakse sind rahast tühjaks kiirelt.
Kuritegevus ja vargused pidada olema arvestataval tasemel, eriti turismikeskustes ja suurtes kohtades. Kui keskustest välja saab, siis on inimesed lahked ja ausad, sest suur enamus on usklikud ja ei taheta buddhaga raksu minna.
Ma tegelikult vötsin väikse osa ette. Ja hetkel kogu reisi jooksul on ainus koht kuhu oleks vöinud jöuda justnimelt Tais. Nimelt Pai linna oleks vöinud ka jöuda, aga mis seal ikka.
Tais on tänavatoit odav, ölu keskmine ja majutus oli sel hetkel ka keskmine. Transport pole ka köige hullem ehk keskmisest suts odavam. Ma räägin bussidest, mitte motodest vöi tuktukidest.
Laos
Laos on vägagi mönus koht. Elu on rahulik, inimesed ausad ja söbralikud. Selles riigis ei teki tunnet, et see oleks pätte ja vargaid täis. Inimesed elavad küll vaeselt, aga kommunism ja budism paneb inimeste jaoks paika selle, et keegi naljalt kriminaaliks ei hakka.
Inimesed on söbralikud, kohalike keeleoskus pole alati köige parem, aga saab hakkama.
Tänavatoit on kallim kui Tais, majutus odavamate killast pigem, ölu on keskmine. Transport on keskmisest kallim.
Kambodza
Sellesse riiki läksin teatud eelarvamusega. Oli osasid, kellele meeldis ja osad kellele Kambodza üldse ei meeldinud. Kahtlesin natuke, aga nüüd vöin öelda, et kahtlustel polnud väga alust. Kambodza ongi riik, mis sulle kas meeldib vöi ei meeldi üldse. Ja eks oleneb ka sellest, kus sa käid ja mis kohti külastad. Mina soovitan minna ja minna välja ka keskustest. Seal on elu veidi teisem.
Kambodzas peab olema ettevaatlik igasugu skeemitamiste osas. Ma ise küll ühtegi ei sattunud, aga lugusid blackjacki skeemist kuulsin ühelt küll. Ilmselge, et asju ripakile pole siin mötet jätta, aga see kehtib tegelikult igal pool nii. Keskustes öösiti üksi ringi kolada pole ka mötet, vöid röövimiste ohvriks sattuda. Kui minna öhtul välja eesmärgiga korralikult pidu panna, siis jäta väärtasjad koju ja vöta ainult sulli öhtu jaoks, kahju väiksem, kui midagi juhtuma peaks.
Kambodzas kohtusin kohalikega ka kuidagi rohkem. Nende keeleoskus oli veidi parem kui Laoses, aga siiski oli palju neid, kes mömmigi ei saanud aru. Väiksed lapsed oskasis üllatavalt hästi inglise keelt, aga siis nad pidid ka tööd tegema, millest oli kahju, sest siis nad kooli ei jöudnud kahjuks.
Kambodzas oli minu arust märkimistväärt veel see, et pooled autodest oli Lexusjeebid.
Tänavatoit oli Laosega vörreldav, hinna poolest siis. Ölu oli odav, majutus oli odav, transport oli odav.
Kolme riiki vörrelda ei anna, sest reisida oli neis köigis lahe. Igal riigil on omad head ja vead. Igas riigis tekkisid minu jaoks kohad kuhu vöiks tagasi minna. Kagu-Aasia kuulsaim hüüdlause on "Same same, but different." Vöin öelda, et kohati see täitsa kehtib. Mingis möttes samad, ent siiski erinevad.
Löppu veits statistikat ka siis reisust.
Kaalust olen alla vötnud, kui palju, ma ei tea, aga köhuke on väiksem.
Habe on kasvanud viimased kuu aega juba.
Kohanud kaasrändureid, kellega rohkem kui paar söna vahetanud, ütleme kuskil 80-90. Huupi number, kui aus olla :)
Järjest külma dushi all käinud: nüüdseks üle kuu aja.
Raha kulunud riigiti hetkel siis
Tai: ~300€
Laos: ~530€
Kambodza: ~600€
Reis on kulgenud suht viperusteta ja siiamaani väga lahe olnud. Väga palju inimesi olen kohanud. See, et sa üksi reisid ei tähenda, et sa üksi kogu aeg oled, pigem tähendab see pidevaid uusi ja huvitavaid kohtumisi. Motoks siis: "When you travel alone, you are never alone". Mönedes vähem populaarsetes sihtkohtades vöibolla tekib aegajalt momente, kus töesti väga ei kohta uusi inimesi, sest pole kaasreisijaid ja kohalikel on enamasti omad tegevused ja ka nende inglise keele oskus on olematu vöi väga väga piiratud. Aga see ei morjenda, sest aegajalt on ka üksi olla hea.
Kui mul enne reisi olid kahtlused, et 5 kuud on ehk liiga pikk aeg, siis tegelikkus on hoopis midagi muud. Minu jaoks on see piisav. Olen nagunii Eestist ära olnud juba pea 2 aastat. Hetkel olen rahul, et vötsin aega reisi nautida.
Kohalikud inimesed on köik söbralikud ja pole väga pealetükkivad, aga seda ainult juhul, kui nad ei müü vöi ei paku midagi. Kui sellest pakkumisest ja müümisest üle olla, siis on köik tegelt vägagi tsill.
Kaasrändurid on enamasti sellised rohkem boheemlaslikkusele kalduvad kujud ja suur osa reisib kuskil 2-3 kuud, osad vähem, osad pikemalt. Väga suur osa suitsetavad, suuremal osal on mingi tätokas kuskil. Alati on jagada mingi lahe lugu oma reisidest. Tihti sarnaste sihtkohtadega reisijad grupeeruvad teatud ajaks ja tripivad koos. Suurem osa on siiski nooremad, keskmine vanus on umbes sinna 22-23 kanti. Umbes pooleks on minu arust neid, kes on kogunud raha ja teine pool siis reisib vanemate kulul. Raha kogunud reisijad jälgivad pingsamalt eelarvet ja üritavad ikka odavamalt läbi saada.
Rahvustest. Väga palju britte ja hollandlasi, sekka usakaid ja kanadalasi. Omajagu prantslasi. Möningad sakslased. Üksikuid itaallasi, hispaanlasi, rootslasi, norrakaid, belglasi. Soomlased liiguvad alati kuidagi ühes kohas koos. Paar lätlast, paar venelast. Eestlasi kohtasin kambodzas ainult hetkel. Korealased, hiinlased ja jaapanlased liiguvad ka siinkandis natukesehaaval. Jutt siis seljakotiränduritest, sest turistidena liikuvaid inimesi on palju, eriti turistimekades.
Elustolust ka veidi. Viimase kuu jooksul ma pole habet viitsinud ajada, nagu piltidelt näha. Aga see on seljakoti reisijate puhul levinud. Vahepeal ajad küll maha, aga siis jälle laisalt kasvab tagasi.
Lisaks pole ma viimse kuu jooksul saanud nautida sooja dushi, sest külma dushiga kohad on kövasti soodsamad. See pole enamasti probleemiks, aga vahel dushi all olles mötlen küll, et krt tahaks sooja dushi alla vahelduseks. Aga elab üle, olen valinud sellise elu, ei vingu.
Elades ühikatoas, pakin alati oma asjad kokku, et hiljem poleks arusaamatusi. Kott on koos ja valmis nagu söjaväes. Elades eraldi toas, siis lasen rihma veits lödvemaks, aga väärtasjade osas säilitan korra. Hea kui on kapp, mille saan oma tabalukuga lukku panna.
Kui mingit matka vöi muud tegevust parasjagu käsil pole, siis olesklen niisama ja naudin elu ja olu. Lugenud olen omajagu, blogima peab, onju. Seda saan läbi telefoni teha kui wifi on olemas. Lisaks planeerin veidi oma trippi. Ilmselt peab seda lähiajal ka majutuse möttes rohkem tegema, sest jöulud tulemas. Reisuplaanid muutuvad pidevalt, hea kui saab kohalikelt nöu küsida vöi inimestelt, kes seal käinud on, kuhu minna planeerin. Kui sihtkoht ei tundu peale seda atraktiivne, siis välistan selle ja valin uue koha.
Vötaks siis riigid ka veits kokku, algul eraldi ja siis koos.
Tai, öigemini siis pöhjaosa.
Väga tuntud turismisihtkoht maailmas, seega elav, väga palju pakkumisi ja palju vöimalusi petta saada ja pettuda. Üldiselt on siin väga lihtne reisida ja siin saab väga palju kaubelda ja peabki seda tegema, sest muidu imetakse sind rahast tühjaks kiirelt.
Kuritegevus ja vargused pidada olema arvestataval tasemel, eriti turismikeskustes ja suurtes kohtades. Kui keskustest välja saab, siis on inimesed lahked ja ausad, sest suur enamus on usklikud ja ei taheta buddhaga raksu minna.
Ma tegelikult vötsin väikse osa ette. Ja hetkel kogu reisi jooksul on ainus koht kuhu oleks vöinud jöuda justnimelt Tais. Nimelt Pai linna oleks vöinud ka jöuda, aga mis seal ikka.
Tais on tänavatoit odav, ölu keskmine ja majutus oli sel hetkel ka keskmine. Transport pole ka köige hullem ehk keskmisest suts odavam. Ma räägin bussidest, mitte motodest vöi tuktukidest.
Laos
Laos on vägagi mönus koht. Elu on rahulik, inimesed ausad ja söbralikud. Selles riigis ei teki tunnet, et see oleks pätte ja vargaid täis. Inimesed elavad küll vaeselt, aga kommunism ja budism paneb inimeste jaoks paika selle, et keegi naljalt kriminaaliks ei hakka.
Inimesed on söbralikud, kohalike keeleoskus pole alati köige parem, aga saab hakkama.
Tänavatoit on kallim kui Tais, majutus odavamate killast pigem, ölu on keskmine. Transport on keskmisest kallim.
Kambodza
Sellesse riiki läksin teatud eelarvamusega. Oli osasid, kellele meeldis ja osad kellele Kambodza üldse ei meeldinud. Kahtlesin natuke, aga nüüd vöin öelda, et kahtlustel polnud väga alust. Kambodza ongi riik, mis sulle kas meeldib vöi ei meeldi üldse. Ja eks oleneb ka sellest, kus sa käid ja mis kohti külastad. Mina soovitan minna ja minna välja ka keskustest. Seal on elu veidi teisem.
Kambodzas peab olema ettevaatlik igasugu skeemitamiste osas. Ma ise küll ühtegi ei sattunud, aga lugusid blackjacki skeemist kuulsin ühelt küll. Ilmselge, et asju ripakile pole siin mötet jätta, aga see kehtib tegelikult igal pool nii. Keskustes öösiti üksi ringi kolada pole ka mötet, vöid röövimiste ohvriks sattuda. Kui minna öhtul välja eesmärgiga korralikult pidu panna, siis jäta väärtasjad koju ja vöta ainult sulli öhtu jaoks, kahju väiksem, kui midagi juhtuma peaks.
Kambodzas kohtusin kohalikega ka kuidagi rohkem. Nende keeleoskus oli veidi parem kui Laoses, aga siiski oli palju neid, kes mömmigi ei saanud aru. Väiksed lapsed oskasis üllatavalt hästi inglise keelt, aga siis nad pidid ka tööd tegema, millest oli kahju, sest siis nad kooli ei jöudnud kahjuks.
Kambodzas oli minu arust märkimistväärt veel see, et pooled autodest oli Lexusjeebid.
Tänavatoit oli Laosega vörreldav, hinna poolest siis. Ölu oli odav, majutus oli odav, transport oli odav.
Kolme riiki vörrelda ei anna, sest reisida oli neis köigis lahe. Igal riigil on omad head ja vead. Igas riigis tekkisid minu jaoks kohad kuhu vöiks tagasi minna. Kagu-Aasia kuulsaim hüüdlause on "Same same, but different." Vöin öelda, et kohati see täitsa kehtib. Mingis möttes samad, ent siiski erinevad.
Löppu veits statistikat ka siis reisust.
Kaalust olen alla vötnud, kui palju, ma ei tea, aga köhuke on väiksem.
Habe on kasvanud viimased kuu aega juba.
Kohanud kaasrändureid, kellega rohkem kui paar söna vahetanud, ütleme kuskil 80-90. Huupi number, kui aus olla :)
Järjest külma dushi all käinud: nüüdseks üle kuu aja.
Raha kulunud riigiti hetkel siis
Tai: ~300€
Laos: ~530€
Kambodza: ~600€
jaan aja habe ära
VastaKustutasa oled nagu juck norris
täitsa lahe lugemine! tore, et kõik kirja paned! mina timor lestes otsaga!
VastaKustutaHahaa, siis ju p2ris l2hedal, ma hetkel Balil. Aga uuel aastal lendan Filipiinidele.
Kustuta