Kokkuvõte reisist

Kuna pea kuu aega on reisist möödas, siis võiks ju viimase kokkuvõtte ka teha asjast või mis?
Võtaks esialgu kokku siis teise poole reisid ja siis võtaks kogu reisi kokku.

Indoneesia

Indoneesia oli lahe, kui Bali on üks suur turistikeskus, siis ülejäänud Indoneesiat on sellevõrra ägedam avastada, et seal pole nii palju turiste. Inimesed on megasõbralikud ja ilmselt on see tingitud kultuurist, aga kõik kutsuvad sind vennaks, ma ei ole kindel, kas naisi just õdedeks kutsutakse, aga võibolla. Kogu aeg oli üks "Hey brother". Nagu Avicii loos noh. Kuigi sellistes turismikeskustes oli siiski kõvasti ka sellist pakkumist ja hangeldamist polnud see siiski väga intensiivne. Inglise keele oskus on turismikeskustes selline keskmine, väljaspool seda ei osata inglise keelt üldse. Küll aga räägitakse, et indoneesia keelt pidi olema kerge omandada.
Olgugi, et tegemist on suurima islamiriigiga maailmas, pole siiski neil nii jäika islami järgimist ilmselt, kui araabiariikides. Kuigi on piirkondi, mis on vähe tõsisemad religiooni osas, näiteks Aceh piirkond Sumatra põhja osas, aga mujal tundus, et moslemid jõid alkoholi, kuigi jah, sealiha ei saanudki vist Indoneesias üldse.
Toit oli odav ja hea, lisaks harjusin Indoneesias ära sööma teravat toitu. Alkohol on ilmselt kalleim Kagu-Aasias. Ilmselgelt mõjutatud religioonist, aga lääne mõistes on siiski alkohol suhteliselt odav. Transport oli ka suhteliselt kallis, aga lennureisid on odavad, et kui mingi pikem reis võtta ja seal saarte vahel lennukiga lennata, siis väga palju ei pea maksma. Aga peab ilmselgelt valima, millal lennata, sest kõrghooaegadel on siiski piletid kallimad. Majutus oli ka minu arust tiba kallim, kui keskmine, aga ei midagi hullu.

Filipiinid

Filipiinid oma 7071 saarega on ka üks lahe reisisihtkoht, aga samas on ta nagu ka Indoneesiagi vähema arvu turistidega, kui näiteks Tai. Filipiinod on ka vägagi sõbralikud, lisaks oskavad filipiinod kõik vägagi arvestataval tasemel inglise keelt, sest neile õpetatakse seda koolis. Ütleks, et Filipiinidel reisimise teeb mõnusaks ka see, et saad täiesti suvaliste inimestega täiesti suvalistel teemadel rääkida.
Tänavatoit on odav ja alkohol on ka selline keskmise hinnaklassiga. Eriti odav on kohalik kraam. Muidu tundus mulle, et Filipiinid on veidi rohkem arenenud, kui teised Kagu-Aasia riigid, aga mitte väga kaugele. Transport on kallim, minu arvate, kui mujal. Samas lennureisid jällegi on odavad. Siin võib vabalt mingi 20€ga lennata Manilast suvalisse kohta Filipiinidel, kui joppab piletitega.

Lõuna-Tai

Tai kohta siis jätan oma arvamuse samaks, mis eelnevalt ära tõin. Lõuna-Tai tundus hulka turistirohkem olevat, kui põhi. Samas saared on kenad ja rannad ilusad.

Üldine kokkuvõte

Minu eesmärk sai täidetud, sain reisida 5 kuud jutti, tööd ei pidanud tegema, raha kulus omajagu, aga see kõik oli seda väärt. Need kogemused, need muljed, need elamused, need inimesed. Kui keegi kunagi kahtleb või mõtleb, et kas teha kunagi elus selline pööre, et minna reisile pikemaks ajaks kui ettelubatud puhkus, siis kindlasti proovige, see kõik on seda väärt. Ja ei tasu karta midagi, sest karta ei ole midagi. Isegi mina mõtlesin enne reisi, et oi kurja, 5 kuud, see on äkki liiga pikk periood, aga kui juba reisil oled, siis selle peale ei mõtle, pigem naudid olukorda ja elu :)
Reisil olles kohtub sadade ja sadade inimestega, mõnedega suhtled põgusalt, mõnedega rohkem, mõned jäävadki sõpradeks. Ja neid keda kohtad, need on kõik nii erinevad inimesed, nii rahvuselt kui muult. Mõnedega tekib eriti lahe arutelu elust ja kõigest selle ümber, teistega jagad ainult bussi ja üritad kokku hoida, sest ikka parem, kui päris üksi kuskil kolada. Mõnda näed korduvalt erinevates kohtades, aga ei suhtle võibolla üldse. Üksi reisides seda ei teki, et üksi oleks, kui just ise sihilikult teistega ei suhtle või ei taha suhelda.

Mõningast statistikat ka
Nimed mis mulle reisi jooksul omistati:
Boris - see nimi anti mulle lampi, ei olnud tegemist minu aktsendiga ega millegi muuga sõltuvalt mu päritolust (Ida-Euroopa), lihtsalt inimesed arvasid, et mulle sobiks nimi Boris. Nad panid selle nime lihtsalt selle tõttu, et nad nägid mind korduvalt. Ja lõpuks nad suhtlesid ka ja tunnistasid üles, et nad panid mulle nime Boris.
Bob - jällegi lampi panime teisi nimesid inimestele ja mulle jäi siis Bob.
Chuck Norris - ilmselge vihje mu habemele. Kerge sarnasus vist oli ka, aga see kõik jääb vaatajate silmadesse.
Mõned olid võibolla veel, aga need on sellised värvikamad ja meeldejäävamad :)

Aeg päevades reisil: 149 päeva
Kilod, mis ma kaotasin: 6-8kg. Ilmselgelt olin enne reisule minekut jämedam, kui tagasitulles.

Ok ok, räägime törtsu rahast ka siis.
Arvestasin kokku ja sisuliselt kulus reisi jooksul raha 4000€ plussmiinus 200€. Sinna hulka lisasin siis kõik reisi jooksul ostetud lennukipiletid ja raha väljavõtmised ja kõik muud asjad, mis reisi jooksul kulus v.a. jooksvad kulud, mis mul olid seoses kodumaaga. Ahjaa, ühe mobiiliarve panin ka sisse, sest see oli eluline kõne panka, et nad mu kaardi uuesti avaksid, see kõne maksis mulle 24€ :) Mina olen rahul, ma tahtsin hakkama saada 3000-4000euriga ja see eesmärk sai sisuliselt täidetud. Muud polnudki vaja.
Raha väljavõtmisi oli kokku 23 ja pank võitis sellest kogusummas ~90€, meeletu summa, kui nii võtta. Aga eks sellel, et sa ei pea suurt summat kaasas kandma on ka oma hind... Lisaks kohapeal ei ole alati panka, et enamvähem õiglase kursiga raha vahetada.
Kui nüüd kõik reisiga seonduvad kulud kokku võtta, siis tuleb see kokku kuskil 5000eurot, plussmiinus 100eurot. Seega kuu eelarveks 1000 eurot. Ma arvan, et sellel kogemusel ei ole hinda, sest võimalus elu nautida ja elada 5 kuud ringi reisides mõnusates kohtades on hindamatu.
Ja kui keegi veel küsib, et millega ma tegelen, siis tööl käin nagu iga teine. Ka nüüd olen juba 2 nädalat tööl käinud ja ei kurda, vaikselt loksub elu rutiini tagasi.

Igal juhul see seiklus oli lahe ja nüüd on ta läbi.

Mõned lahedad mõtteterad reisimisest.
Traveling ten thousand miles of the world... is better than reading ten thousand books.

People who don’t travel cannot have a wide view, all they see is what’s in front of them. Those people cannot accept new things because all they know is where they live.

All journeys have secret destinations of which the traveler is unaware.

Olge muhedad ja kui keegi veel midagi sellist teeb, siis andke märku ja pidage blogi ;)